Palju riske
Ekslikult arvatakse, et metsamaa passiivne omamine on riskivaba investeering. Tegelikkuses on hoopis vastupidine. Metsa tuleks hoida pidevalt jätkusuutlikkus majandamises. Oluline nüanss on ka mitmekesisus, sest näiteks monokultuursed ja nõrgemad metsad on vastuvõtlikumad erinevate kahjurite poolt.
Üks ebameeldivamaid kahjureid on kuuse-kooreürask, kes võib lühikese ajaga tekitada metsaomanikule üüratut majandusliku kahju, kuid on ka teisi võimalike ohte nt erinevad seenhaigused puudel – juurepess, haavataelik, kasekäsn, ebatuletaela jne. Lisaks seenhaigustele on metsa tervisele suureks ohuks ka mitmed väike- ja suurulukid. Näiteks kobras suudab kuivendatud metsas üleujutada suure hulga metsamaad ning sellega röövida metsaomaniku taskust kümneid tuhandeid eurosid. Kindlasti on metsamaale suureks ohuks ka ilmastik, sest tormikahjustused ja metsatulekahjud hävitavad igal aastal sadu hektareid metsamaad. Samuti on suureks riskiallikaks ka inimene ise. Kui Teie naaberkinnistu omanik teostab näiteks oma kinnistul raiet, võib Teie kinnistu jääda seetõttu tuulekoridori ja tänu sellele tekib suurem oht tuulemurruks.
Aeganõudev ja pikaajaline investeering
Metsamajandamine on aeganõudev ja pikaajaline investeering, mis nõuab metsaomanikult aktiivset ja jätkusuutliku tegutsemist.
Kogenud metsamehed teavad, et metsamajandamise käigus on igal tehtaval tööl oma aeg. Peale raiet võiks (peaks) lank looduslikult uuenema, kuid alati see ei õnnestu. Sellepärast on vaja metsale appi inimese kätt ehk langile tuleks istutada või külvata majanduslikult tasuvaid puuliike. Oluline on sealhulgas, et istikud ja seemned oleks kodumaise päritoluga, sest mitmed teaduslikud uuringud on näidanud, et imporditud istikutel tekivad hilisemas kasvueas mitmesugused seenhaigused. Enne istutamist on vaja maapind ettevalmistada ehk teostada maapinna mineraliseerimine. Kui istikud on juba suuremad on vaja teostada veel mitmesuguseid töid nagu nt ulukikaitse, kultuurihooldus, valgustusraie(d) ja hiljem harvendusraie(d). Kogu see protsess võtab aastaid aega, kuid täieliku raieküpsuse saavutamiseks läheb veel kümneid aastaid. Tihti saabki metsaomanik oma metsaringi täitumist näha vaid kord elus. Seega kui sul või su järglastel ei ole selleks kõigeks aega ja energiat on metsamaa müümine ainuõige valik!
Tulumaksuvabastus
Väga paljud metsaomanikud otsustavad esialgu metsamaa müümisel raieõiguse võõrandamise kasuks. Tihti tehakse selline otsus seetõttu, et ei taheta oma maast loobuda ja nähakse perspektiivi hiljem ise metsa majandada. Eestis on ca ⅓ erametsadest majandamata ja väga suur osa neist metsaomanikest on peale raietöid oma metsa jätnud omapäi. Statistika näitab, et suur osa metsaomanikest otsustavad hiljem siiski ka maa ära müüa, kuid sellisel juhul kaotavad nad suure % oma metsa väärtusest. Seda sellepärast, et metsamaa müük on tihti (oleneb, kuidas metsamaa saadud on) tulumaksuvaba, aga raieõiguse müük on igal juhul maksustatav tehingu liik. Kõige tulusam on müüa metsamaa ja sellel kasvav mets kogu kinnistuna!
Ebastabiilne puiduturg
Kasvava metsa hind sõltub alati otseselt metsamaterjali kokkuostuhindadest maailmaturul. Kui maailmas on üldiselt puidu pakkumus suurem kui nõudlus siis on ka meil siin Eestis madalamad kokkuostuhinnad. Kui näiteks viimati Kesk-Euroopas raiuti suurel hulgal metsa (kuuse-kooreüraski tõttu) siis langesid ka meie metsamaterjalide kokkuostuhinnad väga madalale. Meie riik on küll ühest küljest ainulaadne, sest meie maismaa pind on kaetud pooleldi metsamaaga, kuid teisest küljest on kogu meie metsa tagavara maailma mõistes tagasihoidlik.
Metsamajandamine eeldab oskusteavet
Tihti on metsaomanikud otsustanud oma metsa omal käel ja ise majandada. Selline tegutsemine nõuab aga põhjalike eelteadmisi sellest valdkonnast. Lisaks sellele veel aega, tööjõudu, raha ja energiat. Elu on näidanud, et enamik motiveeritud ja värskeid metsaomanike väsib ühel või teisel põhjusel mingil ajahetkel ära ja tänu sellele on väga suur hulk erametsasid majandamata. Lisaks eelnevale on väikses mahus metsa väga keeruline efektiivselt ja majanduslikult ära majandada. Kui võtta juba suurelt ette tuleks minna ka suurelt lõpuni.
