Ostame üle Eesti metsamaad ja kasvava metsa raieõigust.
Omame pikaajalist kogemust erinevat liiki puistute ja metsamaade haldamisel ning majandamisel. Meile võib pakkuda ka raiutud metsamaad, hüpoteegiga koormatud metsamaad, kaasomandis metsamaad, metsamaad koos taluga, võsastunud põllumaad.
Metsakinnistu väärtus sõltub peamiselt sellel kasvava metsa väärtusest ja selle all paiknevast maa väärtusest. Kasvava metsa väärtust saab kõige lihtsamini arvutada metsamajandamiskavas olevate inventeerimisandmete (takseerandmete) põhjal. Inventeerimisandmeid aitavad koostada sõltumatud ja usaldusväärsed metsakorraldusettevõtted. Lisaks kasvava metsa ja maa väärtusele mõjutavad turuhinda veel mitmed tegurid - näiteks ligipääs metsamaale, ostja pika- või lühiajalised plaanid ning materjali hinnad puiduturul.
Pakkumiste võrdlemisel tuleks jälgida, et pakkumised oleks koostatud ühesugustel tingimustel ehk samade andmete põhjal. Tihti tehakse metsaomanikele väga erinevas hinnaklassis hinnapakkumisi (eriti raieõiguse puhul) ja nende pakkumiste sisu on kardinaalselt erinev, sest tihti soovivad omanikud ka hiljem istikuid, istutusteenust, kultuurihooldust jms lisateenuseid.
Lõigatud puude jagamine erinevateks sortimentideks tuleks otsustada olenevalt asukohast enne raietöödega alustamist. Üldjuhul selgitab raiemeister välja kinnistu lähedal paiknevad kokkuostud, koostab langile saekava, kus jagatakse metsamaterjal puuliigiti sortimentideks: palk, peenpalk, paberipuit ja küttepuit. Kokkuostudel on erinevad nõudmised metsamaterjali pikkusele, diameetrile ja kvaliteedile. Nende nõudmiste põhjal koostatakse enne raietöid saekava, et harvesteri operaatoril saaks täita kokkuostude poolseid nõudmisi.
Metsamajanduskava on dokument, kus kirjeldatakse metsa seisundit ja kus kavandatakse majandamisplaane kümneks aastaks. Dokument annab ka ülevaate metsa hetkelisest olukorrast. See dokument koostatakse inventeerimisandmete põhjal ehk puude mõõtmise ja loendamise teel. Metsamajanduskava saab tellida metsakorraldusettevõttelt või sõltumatult metsakorraldajalt, kes määrab metsakatastri või majandamisüksuste kaupa puude vanuse, kõrguse, diameetri ja pindala. Inventeerimise tulemusena selgub kui palju metsamaterjali metsas kasvab ning millise kvaliteediga see on, millised on kahjustused metsas jms. Kui plaanid müüa metsamaad või kasvava metsa raieõigust soovitame Teil alati tellida värske metsamajanduskava. Kui soovite abi selle tellimisel siis pöörduge meie poole!
Kõige kasulikum on müüa nii metsa kui raieõigust otse metsafirmale, mitte läbi vahendajate või oksjoniportaalide. Otse metsafirmale müües säästate vahendustasu pealt (vähemalt 5%) ja saate ise teha ka taustakontrolli ettevõttele, kes Teie metsa või kasvava metsa raieõigust osta soovib.
Kui müüte oma metsamaad või raieõigust läbi oksjoniportaali ei saa Te valida oma kinnistu tulevast omaniku ega ei saa teada ka ettevõtet, kes Teie metsas reaalselt töid teostama hakkab. Samuti võtab iga korralik metsandusettevõte ise vastutuse võimalike tekkivate probleemide korral. Lisaks sellele kaitseb metsaomaniku alati ka riik - Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon, kes vajadusel saab ettevõtja võtta probleemide korral vastutusele.
Tark metsaomanik saab oma metsa müümisega ise hakkama ja oskab võtta mitmeid võrreldavaid pakkumisi. Ära kindlasti jää uskuma oksjoniportaalide poolset propagandat, sest nende eesmärk on sind ainult ära “moosida”, et Te nende portaali oma kinnistu või raieõiguse müüki tooks. Sellised portaalid ei räägi sulle sellest, et väga paljud nende korraldatud oksjonid ebaõnnestuvad ja tänu sellele raiskavad metsaomanikud kõige väärtuslikumat vara - oma aega. Otse metsafirmale müües saad kiire, kvaliteetse ning professionaalse teeninduse ja vaieldamatult kindlasti ka palju parema hinna!
Metsateatis on ametlik dokument mis on vaja esitada Keskkonnaametile, kui metsaomanik soovib metsakinnistul teostada erinevaid raietöid.
Metsateatise peab esitama Keskkonnaametile (KKA) kui soovite teha raietöid metsas suuremas mahus kui 20 tihumeetrit. Metsateatise saab esitada läbi Metsaportaali (Metsaregistri) või täites vajaliku vormi, mille leiate Keskkonnaameti kodulehelt.
Kui jääd hätta metsateatise esitamisega võta meiega ühendust ja aitame sind metsateatise täitmisel!
Värske ja registris oleva metsamajanduskava puhul saate automaatse metsateatise kinnistule koheselt. Muidu kontrollib Keskkonnaamet 15 tööpäeva jooksul metsateatise nõuetekohasust ja kavandatud raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Kui kavandatud raie kohta otsuse tegemine nõuab kooskõlastamist või metsaseaduse § 29 lõike 12 kohast metsakaitseekspertiisi, on Keskkonnaametil metsateatise kontrollimiseks aega kuni 30 tööpäeva. Metsateatis kehtivuseks on 1 (üks) aasta.
Ekslikult arvatakse, et metsamaa passiivne omamine on riskivaba investeering. Tegelikkuses on hoopis vastupidine. Metsa tuleks hoida pidevalt jätkusuutlikkus majandamises. Oluline nüanss on ka mitmekesisus, sest näiteks monokultuursed ja nõrgemad metsad on vastuvõtlikumad erinevate kahjurite poolt.
Üks ebameeldivamaid kahjureid on kuuse-kooreürask, kes võib lühikese ajaga tekitada metsaomanikule üüratut majandusliku kahju, kuid on ka teisi võimalike ohte nt erinevad seenhaigused puudel - juurepess, haavataelik, kasekäsn, ebatuletaela jne. Lisaks seenhaigustele on metsa tervisele suureks ohuks ka mitmed väike- ja suurulukid. Näiteks kobras suudab kuivendatud metsas üleujutada suure hulga metsamaad ning sellega röövida metsaomaniku taskust kümneid tuhandeid eurosid. Kindlasti on metsamaale suureks ohuks ka ilmastik, sest tormikahjustused ja metsatulekahjud hävitavad igal aastal sadu hektareid metsamaad. Samuti on suureks riskiallikaks ka inimene ise. Kui Teie naaberkinnistu omanik teostab näiteks oma kinnistul raiet, võib Teie kinnistu jääda seetõttu tuulekoridori ja tänu sellele tekib suurem oht tuulemurruks.
Metsamajandamine on aeganõudev ja pikaajaline investeering, mis nõuab metsaomanikult aktiivset ja jätkusuutliku tegutsemist.
Kogenud metsamehed teavad, et metsamajandamise käigus on igal tehtaval tööl oma aeg. Peale raiet võiks (peaks) lank looduslikult uuenema, kuid alati see ei õnnestu. Sellepärast on vaja metsale appi inimese kätt ehk langile tuleks istutada või külvata majanduslikult tasuvaid puuliike. Oluline on sealhulgas, et istikud ja seemned oleks kodumaise päritoluga, sest mitmed teaduslikud uuringud on näidanud, et imporditud istikutel tekivad hilisemas kasvueas mitmesugused seenhaigused. Enne istutamist on vaja maapind ettevalmistada ehk teostada maapinna mineraliseerimine. Kui istikud on juba suuremad on vaja teostada veel mitmesuguseid töid nagu nt ulukikaitse, kultuurihooldus, valgustusraie(d) ja hiljem harvendusraie(d). Kogu see protsess võtab aastaid aega, kuid täieliku raieküpsuse saavutamiseks läheb veel kümneid aastaid. Tihti saabki metsaomanik oma metsaringi täitumist näha vaid kord elus. Seega kui sul või su järglastel ei ole selleks kõigeks aega ja energiat on metsamaa müümine ainuõige valik!
Väga paljud metsaomanikud otsustavad esialgu metsamaa müümisel raieõiguse võõrandamise kasuks. Tihti tehakse selline otsus seetõttu, et ei taheta oma maast loobuda ja nähakse perspektiivi hiljem ise metsa majandada. Eestis on ca ⅓ erametsadest majandamata ja väga suur osa neist metsaomanikest on peale raietöid oma metsa jätnud omapäi. Statistika näitab, et suur osa metsaomanikest otsustavad hiljem siiski ka maa ära müüa, kuid sellisel juhul kaotavad nad suure % oma metsa väärtusest. Seda sellepärast, et metsamaa müük on tihti (oleneb, kuidas metsamaa saadud on) tulumaksuvaba, aga raieõiguse müük on igal juhul maksustatav tehingu liik. Kõige tulusam on müüa metsamaa ja sellel kasvav mets kogu kinnistuna!
Kasvava metsa hind sõltub alati otseselt metsamaterjali kokkuostuhindadest maailmaturul. Kui maailmas on üldiselt puidu pakkumus suurem kui nõudlus siis on ka meil siin Eestis madalamad kokkuostuhinnad. Kui näiteks viimati Kesk-Euroopas raiuti suurel hulgal metsa (kuuse-kooreüraski tõttu) siis langesid ka meie metsamaterjalide kokkuostuhinnad väga madalale. Meie riik on küll ühest küljest ainulaadne, sest meie maismaa pind on kaetud pooleldi metsamaaga, kuid teisest küljest on kogu meie metsa tagavara maailma mõistes tagasihoidlik.
Tihti on metsaomanikud otsustanud oma metsa omal käel ja ise majandada. Selline tegutsemine nõuab aga põhjalike eelteadmisi sellest valdkonnast. Lisaks sellele veel aega, tööjõudu, raha ja energiat. Elu on näidanud, et enamik motiveeritud ja värskeid metsaomanike väsib ühel või teisel põhjusel mingil ajahetkel ära ja tänu sellele on väga suur hulk erametsasid majandamata. Lisaks eelnevale on väikses mahus metsa väga keeruline efektiivselt ja majanduslikult ära majandada. Kui võtta juba suurelt ette tuleks minna ka suurelt lõpuni.
